Pausike kirjutamises ei ole seotud sellega, et ma teeksin ohjeldamatult tööd. See on seotud asjaoluga, et aastalõpumeeleolud on mind nii endasse haaranud, et ainsad mõistlikud tegevused näivad olevat mõnus pikutamine või kena vaikne loivamine mööda päikeselisi tänavaid. Mitte et ma kumbagi ülemäära palju teha saaks, sest mu tunniplaan on uskumatul kombel seoses riigieksamitega VEEL veidram, nii et nüüd alustan päeva varavalges, seejärel loivan pool päeva koolimajas ja lõpetan siis, kui päike pole enam nii kõrgel.
Riigieksamite osas pean tegema mõningasi mööndusi oma esialgses hinnangus: viimane ülesanne (teadustekst) on naeruväärselt lihtne. Mis tekitab minus vastakaid mõtteid, sest proosa ja luule osas jään oma arvamuse juurde (ehk tegemist on keeruliste ülesannetega). Kuidagi ... ebaaus tundub. Aga kuna ma just seda varianti hindan, väga ei virise, sest lugemine ja punktide panemine läheb oluliselt ladusamalt kui eelmisel aastal. Punktid on muidugi omapärased, Gaussi kõverast on asi valgusaastate kaugusel, kangesti paremale kiiva kisub see graafik.
Täna käisime veel ka nõustaja juures Ruudi rindelt aru andmas. Saime mõningaid näpunäiteid, kuidas edasi minna, üldiselt aga kiitsime lihtsalt, kui kenasti kõik toimib. Kuna probleem polnud seekord enam nii põletav nagu eelmine kord, oli mul aega ka muudest asjadest mõelda, näiteks avastasin, et mulle üldse ei meeldi, kui inimesed räägivad vaikse ja rahustava häälega. Samas olin ma ääretult tänulik, et nõustaja mäletas eelmisest korrast, et peegeldamine ei sobi mulle üldse. Kahjuks ei laiendanud ta seda teadmist nii kaugele, et mulle ei meeldi ka see, kui minu juuresolekul teiste inimeste mõtteid peegeldatakse. Minu meelest on see üks võte, mis on asjakohane väga üksikutel hetkedel, nii et minu arust võiks peegeldamise puhul kehtida nõue: "Kui kahtled, ära peegelda," koos väikese joonealuse märkusega: "Kahtle võimalikult tihti." Muidu olen äärmiselt tänulik meie nõustajale ja usun jätkuvalt, et ta teeb suurepärast tööd.
Ja nädala nali pärineb muidugi Delfist: lugu sellest, kuidas Mustvees korraldati jooming.
keedan ämbritäie kanget kohvi/ poen tagasi voodisse/ lükkan eemale virna/ kohustuslikku kirjandust/ loen ainult miki hiirt ja maajat (Andra Teede)
Mismoodi see peegeldamine käib? teeb kehakeelt tagasi või kordab verbaalselt?
ReplyDeleteKas "paremale kiivas" tähendab, et häid tulemusi on oluliselt rohkem kui kehvi?
Jah, häid tulemusi on praeguse seisuga selgelt rohkem. Aga ma kardan, et sel aastal tekibki selge kontrast ülesannete vahel, sest kui kolmas ülesanne (meedia) oli veel ka üsna mõistliku tasemega, siis proosa ja luule eeldavad minu meelest üle keskmist sõnaseadmisoskust. Lisaks on mul hetkel vaadatud 10% töödest, sest võti läheb veel arutamisele, ja ma kahtlustan, et see pakk, millest ma kõige rohkem olen töid hinnanud, pärineb mõnest meie eliitkoolist, sest ka õigekiri on õpilastel suurepärane, mis kahjuks pole päris tavapärane nähtus.
ReplyDeletePeegeldus on verbaalne, vaikselt ja rahustavalt :)