Selle kõige juures on üsna kummaline, et meie peres pole järjehoidjate traditsiooni. Üle kahekümne aasta oma elus olen järje märkimiseks kasutanud kõikvõimalikke käepäraseid vahendeid - suvalistest paberilehtedest sallini. Viimastel aegadel (seoses töökohaga) ka märkmepabereid, et kirjutada üles häid lauseid, põnevaid fakte (et neid hiljem lugemiskontrollides ära kasutada, õel nagu ma olen) ja muud sellist, mida ma ka tõepoolest pole kunagi teinud. Ma pole nimelt ka kunagi vabatahtlikult lugemispäevikut pidanud, ja kui koolis seda tegema pidi, siis oli see "tegemine tegemise pärast". Kirjutamise tõsisem tuum jäi mulle hoomamatuks.
"Bullerby lastes" koguvad tüdrukud järjehoidjaid. Ma tõesti ei viitsi praegu minna raamaturiiuli juurde, et kontrollida, kui palju oli neid Liisal, küll mäletan, et tal oli 20 sellist järjehoidjat, mida ta kunagi ei vahetanud, sest need olid liiga ilusad. Küll mina juurdlesin lapsepõlves, mis mõttes kogub inimene järjehoidjaid, nii mõttetud vidinad tundusid. Nagu need kuulsad udukad, mida meie kogusime, oleks mõttekad olnud, eksole.
Ja nüüd, oma elu kolmanda kümnendi lõpul (kõlab mõnevõrra hirmsasti see väljend) olen tõeliselt armunud järjehoidjatesse. Mul on neid igasuguseid erinevaid, sest pahatihti loen väga mitut raamatut korraga ja siis on ikka vaja jälle uut. Vahel on mõni kadunud ka, siis on jälle kena haarata mõni varudest ja susata õigesse kohta. Aga lemmikjärjehoidjaid on mul neli.

2. Oma teise lemmikjärjehoidja ostsin ise Eestist, Apollo raamatupoest. Ma oleks seda muidu isegi märganud, aga juhuslikult oli Apollo oma tootevalikusse võtnud just Modigliani tööga 3D järjehoidjad. Ma isegi kahtlustan, et nad tegid seda juhuslikult, sest pärast seda kui ma ükskord poest endale veel kaks samasugust ostsin (mul ikka juhtub seda, et asjad kaovad lõplikult), pole neid enam näha olnud. Modigliani on üks mu suuri lemmikuid, minu meelest on tema naised meeletult ilusad. Pilt on muidugi superhea, ma ei suutnud ka paremat leida, mulle kuluks üks "Kuidas googlest infot kätte saada" koolitus ära. Minu oma on vasakult kolmas.


Ja nii ongi mul uus hobi - koguda järjehoidjaid :D Sellega seoses meenub mulle hr H avaldus, et ta kavatseb edaspidi muusikariistu koguma hakata, sest raamatud (mida ta enne kogus) võtavad liiga palju ruumi. Eks ta ole, Balzaci kogutud teosed on tõesti köömes ühe kontrabassi kõrval.
Mul on tunne, et sa oled lahendanud müsteeriumi. Mul on selles meie uues Apollos alati selline tunne, et ukse juurest sügavamale poesisemusse minna ei taha... See oligi ju vangla!
ReplyDelete