Kusjuures mitte ei saa aru, mis on viga Frederika Stellal või Bengtil. Mõlemad tekitavad tunde, et lapsevanem armastab Lindgreni loomingut. Pipilota ja Leander kuuluvad ka sellesse kategooriasse, kuigi tunnistan, et Eestis mõjuvad ehk pisut liiga võõralt. Siit nimekirjast ajaks mind elus segadusse vist küll ainult Cwndolyn ja Chrystiin, ja sedagi eelkõige kirjapildi mõttes. Nemad peavad küll oma nime kirja panna tahtes seda alati tähthaaval ütlema. Aga üldiselt olen ma oma tööga seoses kokku puutunud terve hulga nimedega, mis kunagi sellistesse nimekirjadesse ei satu, aga mille häälduse ja kirjapildi probleem on täiesti olemas. Näiteks rõhk nimes Kristina. On olnud nii- ja naapidist kogemust. Või minu enda nimigi, mis pole küll levinud sellises koosluses, kuid pole kandlasti mitte midagi väga erilist, võimaldab nii umbes kümmet erinevat (valet) hääldusvarianti. Ma arvan, et Aks-Karlal seda muret pole :) Või Ruudul. Temal võib iseenesest tekkida probleem sooga, sest minu jaoks on see ilus poisslapse nimi, aga selgus, et tegemist on mugandusega Gertrudist. Üleüldse tekitavadki minus kõige rohkem küsitavust nimed, mis võivad olla nii meestele kui ka naistele sobilikud. Näiteks Keit. Ja inimesed, keda ma tõesti ei mõista, on need, kes panevad oma armsale lapsele nimeks Virgo. Aga see on ka vist tõesti ainus nimi, mis mulle vastu hakkab.
Kõige selle juures on mul aga hoopis mure oma lapse nime pärast, sest kui nüüd päris aus olla, siis on ka temal mõningast potentsiaali sellistesse tobedatesse nimekirjadesse sattuda. Esiteks tekib minu jaoks probleem, et kuigi me panime talle kaks nime, siis ma tegelikult ei taha, et teist nime kasutatakse. Kõige lähedasemad inimesed võivad. Ja võib kasutada ainult teist nime, aga kaks nime koos kõlab juba valesti. Ja siit tekibki probleem, sest on terve hulk inimesi, kes leiab, et kui lapsel on kaks nime, siis tuleb neid mõlemaid kasutada. Ei ole ju nii. See teine on Ruudi salanimi ja parem oleks, kui seda üldse ei lörtsitataks igapäevase kasutamisega. Miks üldse siis kaks nime ehk küsimus, millele ma ikka olen vastama pidanud. Ametlik versioon ütleb, et tahtsime panna Ruudi (meie eelmise elukoha esimese postiljoni koera auks), aga kuidas sa sellise nimega presidendiks saad. Selleks ongi vajalik teine, soliidsem eesnimi. Tegelikult aga tahtsime jätta alles nime, mida kasutasime raseduse ajal. Mälestuseks või nii. Ehk siis midagi üsnagi intiimset, mida ei pea kõigiga jagama. Näiteks uues lasteaias ei kirjutanud ma kuskile Ruudi teist nime, panin diskreetselt teise eesnime esitähe ja olin endaga rahul. Poiss muidugi lobises ise välja, et tal on kaks nime, aga kasutusel on ikkagi üks.
Ja seda usun ma küll, et nimi näitab midagi inimese iseloomu kohta. Ma pole lihtsalt veel lõplikult selgust saanud, kas nimi mõjutab inimest või suudavad vanemad tihtipeale valida õige nime oma lapsele. Kes Ruudiga kohtunud on, teavad, et see on ainuõige nimi talle :)
No comments:
Post a Comment