***

Ühel õhtupoolikul kõndisin tööl ringi, kui trepil tuli mulle vastu keegi tütarlaps, kes tundus hägusalt tuttav. Minu töökohal pole see midagi erilist, ikka tuleb keegi hägusalt tuttav ette. Aga too neiu naeratas kahtlaselt rõõmsalt ja siis lõi pildi selgeks - neiu on pärit minu eelmisest elukohast.

Jagasime uudiseid ühiste tuttavate kohta ja midagi pole öelda, uudiseid ikka jagus. Jättes kõrvale poliitika ja hariduse, oli kõige põnevam ikkagi see, et üks minu klassi tüdruk on nüüd juba emaks saanud. Pärast mõningast arvutamist jõudsin järelduseni, et ta peaks nüüd juba kaheksateist täis olema. Kool jäi küll pärast kümnendat pooleli, aga mis seal ikka. Üks teine minu endine õpilane, kes ka kümnendas klassis lapse sai, pärast seda kooli tagasi tuli ja edukalt gümnaasiumi ära lõpetas, võitis täna telesaates oma toreda küsimuse eest raha. Ja praegugi on mul ühes klassis tüdruk, kes sünnitas pärast 9. klassi. Väga asjalik noor inimene on.

Loodan väga, et ka selle uue beebi, tema armsa ema ja selle pere meespoole elu kujuneb ilusaks.

***
Täna hindasin viis tundi olümpiaaditöid. SEE oli keberniit. Tegelikult võiks ikkagi nii olla, et need inimesed, kes töid koostavad, katsetavad need päris inimeste peal läbi ka, sest tõsiselt hull oli. Tulemused olid meeldivad, kuigi ma jätkuvalt ei julge väga tugevaid seoseid tekitada olümpiaadide võitjate ja nende õpetajate vahele. Aga täna olen nõus seda tegema ja natuke aega oma tublide laste aupaistes peesitama.