Ja nagu narrimise mõttes tuli just täna see postitus matemaatika õpetamise kohta.)
Eksamil olles, kui ma enam midagi väga asjalikku ei jaksanud teha, tegelesin teemadega, mille üle ma juba ammu olen mõelnud. Nimelt paari tõlkevärgi üle Harry Potteris. Mul on kaks asja, mille osas ma olen aru saanud, et asja tuuma mõistmiseks peaks originaali lugema. Üks on MHES (Majahaldjate Heaolu Edendamise Selts) ja Lima (ehk Fleur). MHES on originaalis S.P.E.W (Society of the Promotion of Elfish Welfare), mis muudab oluliselt paremini mõistetavaks, miks Ronil oli kiusatus kasutada lühendit sõnana ja Hermione seda alati pahaks pani. Huvitav, miks eestikeelseks tõlkevasteks on valitud selline fraas, mille lühend ei anna kokku mitte mingit sõna. Näiteks oleks võinud ju olla kas või Majahaldjate Eluolu Edendamise Selts (lühendina MEES), mis annaks natukenegi ruumi mängida tähendusega. Lima on originaalis Phlegm, mis (ma eeldan) on häälduselt suht lähedane Fleuriga. Selles osas ma väga head tõlget ei näe, Nöör äkki? Nöör pole küll nii halvustav kui Lima, aga vähemalt oleks arusaadavam, kust see nimi tuleb, ja samuti annaks mängida tähendusega ("Ole ettevaatlik, köögis on praegu palju Nööri." "Eks ma püüan siis mitte kukkuda.")
Ilmselgelt olen überasjalik jätkuvalt :)
keedan ämbritäie kanget kohvi/ poen tagasi voodisse/ lükkan eemale virna/ kohustuslikku kirjandust/ loen ainult miki hiirt ja maajat (Andra Teede)
Aga väga lihtne: reaalained võimaldavad raha teha, humanitaaria mitte.
ReplyDeleteReaalainetes on lihtsam pääseda rahvusvahelistesse teadusajakirjadesse, sest need on teadmised on universaalsemad. Katsu sa avaldada artiklid vältevaheldusest või orduaegsest talupoja toidulauast - keda see huvitab!?
Selles on sul muidugi õigus, et raha on pigem reaalis. Siiski jääb mulle arusaamatuks, miks ei võiks ilmselgelt lati alt läbijooksvate õpilaste jaoks latti tiba langetada. Okei, matemaatikud on mures, sest nende aine on riigieksami aine ja sellest sõltub kooli maine. Aga keemia ja füüsika? Põhiline argument seisneb selles, et põhikoolis on jäänud asjad selgeks õpetamata/õppimata. Samas eesti keele õpetajad, kes samuti on silmitsi kohati tõesti kohutava olukorraga, millegipärast ei kukuta klasside kaupa õpilasi oma aines läbi. Rääkimata muudest, puhta pehmetest ainetest, mille maht pole kaugeltki mitte väiksem ja mis nõuavad samamoodi mõtlemist ja analüüsimist, kas või ajalugu, kui lihtsalt üks täiesti suvaline näide tuua :)
ReplyDeleteTegelikult ei ole raha ainult reaalis. Võtame näiteks õigusteaduse ehk juura, mida õppides võib vägagi rikkaks saada. Ka loetakse ju majandusteadusi humanitaariaks... Mis on muidugi arusaamatu. Aga ma arvan, et reaalainete paremaks pidamine tuleb sellest, et neid on kergem hinnata. Vastus on kas õige või vale. Mitte nagu eesti keeles, kus ma olen terve hommikupooliku jõuranud teemal, kas võib kasutada sõna "siirdada". Kõik kasutavad, keelenõuanne jääb jäigalt enda juurde: õige on "siirata". Kirjandis oleks mul kindlasti selle "siirdamise" eest punkte maha võetud. Füüsika ja keemia selgekssaamine on VÄGA selgelt seotud õpetajaga. Nii sellele natsile ütlegi...
ReplyDeleteTuleb muidugi tunnistada, et ka humanitaaride hulgas leidub natse, aga nende esinemissagedus on võrreldes reaalnatsidega ikka oluliselt väiksem. Kusjuures ma pole kindel, et sa siirdamise eest oleks kirjandis punkte kaotanud, sest ka mu kolleegid polnud kindlad, kuidas oleks õige, ja tekstis arvatavasti loeks sellest sõnast lihtsalt üle :)
ReplyDeleteAga reaalainete hinnete juures jääbki mulle kõige arusaamatumaks see, miks ei võiks anda neile inimestele, kel puudub huvi ja loomupärane andekus neil aladel, võimalust saada oma kolm kätte, kui nad on teooria ära õppinud ja oskavad rakendada valemeid tüüpülesannete lahendamiseks. Needsamad "reaalainete imbetsillid" saavad üldjuhul ju teistes, üsnagi materjalimahukates ainetes oma positiivsed hinded kätte. Mis näitab, et nad on võimelised asjad "ära õppima", kui nad ka tõesti n-ö teise astme üldistust teha ei suuda.
Jätkuvalt taon pead vastu seina ja ei saa aru.