Tuesday, January 16, 2024

Vastakas aasta 2023

Kuigi jaanuarist on juba pool kulunud, lõpetan oma aasta kokkuvõtte ära. Need on nii toredad mälestused hiljem :) 

Mida sa tegid aastal 2023, mida sa varem teinud pole?

Läbisin IVFi täistsükli. Tulemusteta iseenesest. 

Kas pidasid kinni oma uusaastalubadustest ja kas sa plaanid neid ka järgmisel aastal anda?

Lubasin maja ainuomanikuks saada ja need õnnetud Aafrika riigid ära õppida. Maja ostsin välja juba jaanuaris, aga Aafrika riigid ausõna lihtsalt unustasin :(

Sel aastal lubasin, et sünnitan aastal 2024. Ütleme nii, et suht napikalt läks :D Aga vähemalt sai uusaastalubadus kohe 1. jaanuaril täidetud. 

Kas keegi su lähedastest sai lapse?

Jaa, sündis üks Herman ja üks Sander.

Kas keegi su lähedastest suri?

Ei, aga leinan küll siiani sõpra, kes kolis Eestist ära. Jepp, ma saan aru, et ta ikka olemas ja suhelda saab ja külas käia saab ja ... Aga see ei ole ikka see :( 

Mida sa sooviksid et sul oleks aastal 2024, mida sul 2023. aastal ei olnud?

Siia on vist paslik vastata "laps", kuigi täpsem vist isegi oleks "rasedusvaba organism" :P Tegelikult kokkuvõttes ikkagi soovin rahulikumat meelt ja vähem meeleheidet. Praegu olen nii mõnusas sünnitusjärgses mullis, kus kõik ainult imeliselt armastust täis, see tunne võiks igavesti kesta. Ma olen mõelnud, et kas ma tunnengi praegu nii suurt õnne tänu sellele, et enne tundsin nii suurt meeleheidet?

Milliseid riike sa külastasid?

Hea, et ma Tallinnasse jõudsin :D 

Milline 2023. aasta kuupäev jääb sulle igaveseks meelde ja miks?

23. november. Sest ... see on tähtis kuupäev 

Mis oli su selle aasta suurim saavutus?

Äkki siis see, et ma oktoobrist alates läksin kergemale tööle üle. See oli psühholoogiliselt keeruline, sest ma olin ju LUBANUD, et olen detsembrini tööl. Süütunne nii tööandja, aga eelkõige õpilaste altvedamise pärast oli päris paha. Aga saavutus oli see, et seadsin enda, oma tulevase lapse, oma paarisuhte ja oma olemsaoleva lapse olulisemaks kui mu töö. Ma arvan, et seda võib lugeda edulooks. 

Muidu sellised väiksemad õnnestumised oli näiteks see, et ma keset seda kõige hullemat iiveldust suutisn riigieksamid ära hinnata. Või näiteks see, et ma oksendanud kellelegi peale.

Mis oli su suurim ebaõnnestumine?

Vist ikka see, et ma ei suutnud rasedusega hakkama saada. Aga see on umbes samasugune ebaõnnestumine nagu see, kui mu abielu lagunes. Et ma nagu otseselt ei näe ka siin oma süüd, sest ma ei saanud rasedusega hakkama eelkõige ikkagi füüsiliste probleemide tõttu. Ja nende vastu tõesti polnud midagi teha. 

Kas sa põdesid mõnd haigust või vigastasid end?

Ha-haa, ainult 8 kuud rasedust. Tegelt, kui järele mõela, siis vähem, sest esimesed 4 nädalat ei osanud ma aimatagi, et olen rase (valmistusin uueks IVFi ringiks), iiveldus hakkas mingi paari nädala pärast alles ja ma ju sünnitasin kaks nädalat enne tähtaega. Ehk siis. 7 kuud rasedust :D

Tegelikult haigestusin kohe esimesel emapuhkuse päeval haigusesse, mis tundus olevat gripp. Või ma ei tea, mis see oli, sest covidi test oli negatiivne, kuigi arvestasin ka sellega, et test on lihtsalt vanaks läinud ega tööta enam. Igatahes laksas palaviku väga kõrgele ja teise sümptomina oli oksendamine :S Köha ega nohu ega lihasvalu ega miskit muud polnud, peale MEELETU jõuetuse. Kui ma juba omal jalal vannituppa jaksasin liibata, jäi Ruudi haigeks. Erinevalt minu koroonatestist näitas tema oma kohe kaht triipu. Ja tal oli ka klassikaline koroona koos kõrge palaviku ja hobuseköhaga. Jõuetu on ta siiani, kuu aega hiljem. 

Igatahes sai nüüd selgeks, et mu esimene haigus ei olnud covid, sest nädal pärast Ruudit jäin ma uuesti haigeks ja seekord sain triibud testile. Ja läks vaid 10 päeva, kui ka hr Keemik oma ihaldatud positiivse testi sai. 

Koroona kulges võrreldes raseduse ja mu esimese haigusega väga leebelt :D

Mis oli parim asi, mille ostsid?

Ma arvan, et kõige mõnusam on mu soe, pahkluudeni ulatuv talvemantel, mida kannatas kanda kuni sünnituseni ja mis on ka praegu väga ilus ja mõnus. Mu uued talvesaapad meeldivad mulle ka väga, ostetud said praktilisest vajadusest - ma sain aru, et mul on vaja lukuga saapaid, sest paelu on palju keerulisem kinni saada :D Aga saapad on ilusad, rohelised. 

Koju ostsime uue külmkapi, oluliselt suurema kui varasem. Mitte et me vana oleksime välja visanud, meil on nüüd lihtsalt kaks külmkappi, mõlemad toitu täis. 

Kelle teod väärisid tunnustust?

Ma ei teagi. Ruudi on vapralt sotsialiseerumisega tegelenud. Ja noh, koolis käib ka enam-vähem (jepp, mul on latt suht madalal selles osas, ma usun, et igasuguste vaimse tervise diagnoosidega laste vanemad mõistavad). Sõber, kes Eestist ära kolis, sest kuigi tema lahkumine teeb mind kurvaks, on super, et tal oli julgust jätta töö ja lahkuda, mitte jätkata oma elu õnnetu ja läbipõlenuna. 

Kelle käitumine tekitas sus tülgastust ja kurvastust?

See on nii keeruline küsimus, sest tülgastus on päris karm sõna. Aga ütleme siis, et  kurvastust tekitas ja tekitab minus poja isa, kes oleks nagu täiesti unustanud, et tal laps on. Eksi ema on oluliselt rohkem meie eludes, tal käisime sünnipäeval, pidasime jõule, ta käis just külas muhedat beebit vaatamas. Aga jah, tema poeg elab mingit oma elu, kus tal pole järeltulijaid. Ruudi ise võtab seda kuidagi pragmaatiliselt, aga mina olen kurb. 

Teine teema oli tööga. Pean tunnistama, et see, kuidas kooli juhtkonnas on paistnud keegi päriselt mõtlevat, mis siis saab, kui ma ära lähen, tekitab juba tülgastusele lähenevat tunnet. Ma tõesti proovisin rääkida, aga jah, põrkasin vastu seinu. Kuniks ma ära läksin ja mu asendajad said aru, et aaaaa, ongi vähe pekkis. Ma ei saa aru, kuidas on võimalik sõlmida kellegagi niiviisi tööleping, et tööülesannetest ei räägita. 

Millele kulus enamik su rahast?

Euriborile :D Pere eelarve mõttes ka kütusele, sest hr Keemik käib ju teises llinnas tööl. Autoga.

Mis sind väga-väga-väga elevile ajas?

Positiivne rasedustest loomulikult. Või kui aus olla, siis kõik need 6 testi, mis ma tegin. Ma pidin ju kindel olema, et mulle pole sattunud praaktest, mis näitab valepositiivset. 

Milline laul jääb sulle alati 2023. aastat meenutama?

Mitte miskit ei tule ette. Ma ei kuulanud eriti muusikat sel aastal.

Mis oli su lemmiktelesaade?

Masterchef Eesti oli see, mida ma vaatasin. Kõige hullema iiveldusperioodi ajal jooksid telksis Midsommeri mõrvade varasemad hooajad, hr Keemik tõmbas mulle kõik ja nii ma tiksusin Barnaby saatel. 

Mis oli parim raamat, mida lugesid?

Mitte et ma oleks väga palju lugenud, aga "Angela tuhk" on saanud mult kõrged punktid. 

Mis oli sellel aastal su lemmikfilm?

"Oppenhaimerit" ja "Barbiet" käisin kinos vaatamas. Ja üht superkangelaste filmi, seda, kus tegelased on naised. Neist viimane on selgelt kõige kehvem, ma ausalt kohati ei suutnud uskuda, et keegi on sellise filmi teinud, mis nagu peaks vist näitama, et tüdrukud-naised võivad ka kangelased olla, aga tegelikult näitavad, et see on päris halb, kui tüdrukud-naised üritvaad kangelased olla. "Barbie" osas olid mul vist ootused liiga kõrged, film iseenesest oli vahva, aga mul jäi kuidagi pealiskaudsuse ja klišeelikkuse tunne siiski sisse. Ja "Oppenhaimer" tekitas minus segadust, sest ma ei saanud aru, mis lugu see film räägib, ma ei saanud isegi sellest aru, kelle lugu ta räägib :D Taas, nautisin filmi, see oli haarav ja puha, aga see katarsis, eksole. 

Siinkohal oleks ehk paslik teha hoopis Ugalale reklaami. Üle tüki aja oli teatrist lahe kogemus Ugala lavastusega "Head lapsed". Selle alus on muuseas ka fimis, "Koerahammas", mis on täitsa auhinnatud film ja puha. 

Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud?

Rõõmustanud, nautinud. Ja vb rohkem selliseid paarikese asju, sest nüüd beebi kõrvalt on mingid asjad keerulisemad. 

Mida sa soovid, et oleksid vähem teinud?

Kas kedagi üllatab, kui vastan siia "Oksendanud"? Noh, nutta oleks ka võinud vähem. 

Kas sa armusid kellessegi 2023. aastal?

Mitte sellises klassikalises mõttes. 

Kas sa vihkad kedagi, keda sa eelmisel aastal ei vihanud?

Ei. 

Mida sa tahtsid ja said?

See on lihtne - tahtsin rasedust ja sain!

Mida sa oma sünnipäeval tegid ja kui vanaks sa said?

Sain 39 ja mul pole õrna aimugi :D Vist olid kodus pereliikmed külas?  

Milline kuulsus / avaliku elu tegelane sulle kõige enam meeldis?

Ma ei tea suurt midagi kuulsustest. Siiani hämmastunud nt selle üle, kes kõik meil ministrid on. Ausalt, vaimne võimekus on liiga madal, et kellestki midagi teada.

Mis on üks asi, mis oleks su aasta oluliselt nauditavamaks muutnud?

Loomulikult ootasin ma, et mul tuleb tõeliselt õilmitsev rasedus, kus ma muutun imeilusaks ja tunnen end jumalannana. Mitte moondunud kehaga oksendava koletisena. Kusjuures vaatan piltidelt, et ma olin raseduse ajal samas mõttes ilus nagu siis, kui ma abikaasast lahku läksin. See silmadest peegelduv äng sobib mulle :D  

Kes oli parim inimene, kellega sa tuttavaks said?

Mu raseduskriisi nõustaja Liisa. 

Mis sind mõistuse juures hoidis?

Sel aastal saan puhtast südamest öelda. et tõepoolest oli hetki, kus ma ei olnud mõistuse juures. Aga ma arvan, et Liisa aitas hästi, ehk siis tunnistamine endale, et ma ei saagi hakkama mõistuse juures olemisega.

Võrreldes eelmise aastaga, kas sa oled:

i) õnnelikum või kurvem? ma olen 2023. aastal olnud nii kurb, et ma arvan, et mitte kunagi varem pole ma sellises olekus olnud. Ma mõtlesin päriselt, et tegelikult oleks nii mul kui ka kõigil teistel mu ümber kergem, kui mind enam ei oleks. Sellist mõtet ei ole minu elus varem mitte kunagi olnud. Praegu selle eest olen miljon korda õnnelikum kui päris paljude aastate jookusl kokku.

ii) kõhnem või paksem? Noh, aasta lõpus olin ma igatahes vatsakam :D Aga muus osas tegelikult ma ei tea, keha on muutunud, aga näiteks tagumik on suht kadunud :S Suure kõhuga oli see päris naljakas vaatepilt, kontrast oli tugev. 

iii) rikkam või vaesem? vaesem, sest ma ei jaksanud nii palju tööd teha ja sellega seoses sain ka vähem raha. Ja kulus teist ikka sama palju või rohkem. 

Pane kirja üks oluline eluõppetund, mille 2023. aastal said?

Minu vaimne tervis olgu minu otsuste tegemisel olulisim. Ning oma heaolu eest peangi võtma ise vastutuse. 

4 comments:

  1. Izver, mul on ikka sust nii kahju - just seepärast, et mu enda esimene rasedus oli suht samasugune.
    Aga muidu - ikka põnev lugeda.
    Täiesti teemaväline: mul on alles ainult üks lusikas neist, mis ma sult kingiks sain. Ma ei tea, kuhu ja kuidas nad jäid. Kui kolisin, oli veel kolm alles, nüüd on üks.
    Loo moraal: mul kuluvad lusikad ÄRA. Olematuks =)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ehee nende lusikate pihta. Lusikateooria on materiaalsem kui esmapilgul paistab.

      Kohati tundub mulle, et ma kurdan nii palju oma raseduse pärast, et see pole enam viisakas. Aga samas. Minu jaoks oli selline kogemus šokk. Ja mulle endale tundub, et mul oleks olnud kergem olukorda aktsepteerida, kui ma oleksin olnud rohkem valmis selleks, et nii võib juhtuda. Et päriselt ka ei tulegi raseduse lõpuni säravat beebiootust. Ja mitte et ma oleks mingi eriti laiapõhjaline suunamudija, aga natuke ehk ikka aitan viia massidesse teadmist, et ka nii võib.

      Delete
  2. Oh hoidku. Imearmas lugeda, ehkki aasta ise oli ju selline, millist minul ei saa iial olla. Palju õnne kõikide asjade paremaks minemise ja muidugi lapse puhul!!!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh :)
      Ja see aasta oli imehea vahend alandlikkuse õppimiseks. Ma küll ei mõika, miks seda alandlikkust nii palju olema peab

      Delete