Riigieksam 2020

Täna lõppes siis eesti keele eksamite parandamisperiood, mis tähendab, et nüüd on mul vaimset võimekust ehk sellest eksamist paar sõna ka kirja panna. 

Hindamine oli seekord õudus. Kui sai selgeks, et riigieksamid siiski toimuvad, kehtis veel Repsi avaldus "15. maist lõpuklassid ja probleemsed lapsed kooli, teised ... jumal teab, mida tegema". Nii et kui Innovest tuli kiri küsimusega, kas ma olen ikka nõus hindama ja kas ma äkki oleks valmis ka rohkem hindama kui tavaliselt, olin mõlemaga nõus. Sest miks mitte, vaba aega oleks pidanud ju vabalt käes olema. 

Ha-haa, ütlen ma selle peale nüüd.

1. juunil sain kätte oma tööd ja ausalt öeldes oli see isegi natuke naljakas. Pärast mõningast arvutamist sain ma selgeks, et töömaht suurenes 212,5%. Samal ajal läksid mul edasi tunnid JA olid need tuutud järelvastajad. Ehk siis viimased kaks nädalat on olnud jõhker andmine. 

Eksam iseenesest mulle sel aastal täitsa meeldis. Teemad on vist küll ajakirjandusest läbi käinud, aga ajaloo huvides siiski.

1. Lugemisülesanne Oksaneni "Puhastuse" põhjal ning kirjutamiseks mineviku olulisus üksikinimese jaoks.

2. Lugemisülesanne Liisi Laineste huumoritraditsiooni artikli põhjal ja kirjutamiseks arutlus, miks on vaja huumorit.

3. Lugemisülesanne Niineste artikli ja Maryliis Teinfeldti (Nullkulu) blogipostituse põhjal veganlusest ning kirjutamisülesandeks analüüs, miks on toitmine/eluviis muutunud aktuaalseks teemaks.

4. Lugemisülesanne sellest, kuidas ungarlasest Barabasi ja eestlasest Aet Annist arutlevad edukuse ja edukultuse üle. Kirjutamiseks edu analüüs (mis on edu olemus ja mis on edu positiivsed ja negatiivsed küljed). 

Ma ütleks, et ma ei oskaks üldse validagi, mida võtta ja mida jätta. On ühiskondlikku, on filosoofilisust, näen juba teoseid, mida saaksin kasutada. Ma isegi tunnetan kerget elevust. 

Õpilased sel aastal elevust ei tundnud. 

Tööd, mida ma hinnata sain, olid päris masendava tasemega. Tavaliselt joonistub lugemisülesandes Gaussi kõver kerge nihkega paremale. Ja kirjutamisülesandes siis üldjuhul kerge nihkega vasakule. Nii et kokku nad tasakaalustavad üksteist kenasti ära. Sel aastal (vähemalt see minu patakas) oli selgelt vasakule nihkunud. Kahjuks ka teistel, keda ma hindjatest tean. Ja lisaks olid kirjutamisosa hindajad täiesti hämmingus, kui nõrgad tööd sel aastal on - hästi pealiskaudsed, argumenteerimata, ka õigekirjaliselt pigem kehvad. 

Ma ei tahaks hästi uskuda, et see on puhtalt sellest, et oli distantsõpe. Sest kui abituriendil juhtub nii, et Mart Niinestest saab Tõnis Niinemets ja Aliide abikaasa Martini sõbrast Voldemarist saab Voldemort. Ja kui õpilased ei teegi vahet, mis on edukus ja mis on edukuse saavutamise vahendid või eetika ja esteetika, siis nagu ... mul polegi sõnu. 

Et sellised muljed siis töödest. Eks mingeid keskmisi arvutatakse sel aastal kindlasti ka, ju sealt paistab, kas mulle sattusid kehvad tööd või oli ikka üldisem häda. 

Eksamitöö enda osas siiski veel. See järgnev on ka põhjus, miks ma natuke isegi kõhklesin kirjutamast, kuigi mingit ratsionaalset põhjust vist kõhkluseks pole. Nimelt. Sel aastal oli eksamil minu koostatud ülesanne. Kusjuures ma ei teadnud seda. Või noh, ma teadsin, et ma ülesande tegin. Ja ma teadsin, et ta käis kolmandas katsetamises ka. Aga ei midagi kindlat. Ja siia ma avasin vihiku ja nägin. Ja see oli tore.

Te võite nüüd mõtiskleda, milline see minu oma oli :)