Friday, September 2, 2016

Segadus võlusilmaga

Loeme praegu poisiga Harry Potteri viiendat osa. See tähendab, et mina loen, tema kuulab. Ja vahepeal kommenteerib või küsib.

Lugesime siis mingil õhtul ja järsku (peaaegu nagu poole lause pealt) küsib ta:
"See Moody silm näeb kõigest läbi?"
Mina: "Jjjjahhh." (Mul on raskusi keset lugemist ja erilist sisseelamist koos häälte ja asjadega ümber lülituda)
"Aga siis näeb ta ju tühjust," mõtiskleb Ruudi edasi.
"Eii," sisistan mina läbi hammaste, "ta..." Ja saan aru, et tal on õigus :D

Kui Moody võlusilm näeb kõigest läbi, siis näeb ta ju KÕIGEST läbi ehk lõpuks jõuab ta pilk... ma ei tea... tema enda silma tagumisse poolde?

16 comments:

  1. Mul oleks nagu udune mälestus, et mind on midagi sarnast vaevanud. Või siis need probleemid, et kuidas töötab nähtamatus nt söömisel. Ja absoluutsete lahustite probleem jne.

    ReplyDelete
  2. Oled sa ehk mõne pädeva lahenduseni jõudnud nende probleemide juures?

    Kõige suurem mure on mul jätkuvalt Ashilevi raamatu ja 2-liitrise coca ärajoomisega vee all. Jõudehetkil ikka mõtisklen selle üle :D

    ReplyDelete
  3. Kuidas saab raamatut ära juua??? Vahetad viina vastu...?

    Kehalise teemad on jah endiselt päevakorral.
    Lapsed jooksevad hinde peale.
    1) kell kaheksa hommikul.
    2) kooliaasta alguses. Mida on õpetaja jõudnud neile nende paari korraga õpetada, et see nende aega niipalju parandab, et seda arengut hinnata saab?

    3. klassi laps läks innukalt ujumise tundidesse. Nüüd - "vihkan ujumist! meid kästakse lihtsalt ujuda! aga ma ei oska ju veel! see ei ole ju algõpetus, kui öeldakse, et uju! vihkan seda tundi!!!!"

    Tuleb meelde eelmise aasta sügis, mil ma vihkasin kogu koolisüsteemi ja kõiki sellega seotud isikuid kirglikult, sügavalt, õnneks mitte pikalt.

    ReplyDelete
    Replies
    1. R. tuli koolist ja rääkis, et õpetaja oli tunnis öelnud õpilastele, et sellist maad (oli vist 600 meetrit) peaks küll kõik suutma joosta. Tundsin vastupandamatut soovi sama õpetaja viimasele teatele vastu kirjutada "Elementaarse õigakirjaoskuse peaks küll kõik inimesed omandama." Aga hoidsin end veel tagasi :D

      Delete
    2. ot mismõttes lihtsalt "uju"? viskavad vette ja kes ära upub, saab kahe?

      Delete
    3. Poisil oli täna esimene ujumistund.

      "Niiiiii igav oli. Kogu aeg pidi torust kinni hoidma, viis minutit võis olla ilma toruta, siis kui korgiga ujusime."

      Ta nimelt on aasta trennis käinud, kus igal nädalal on üks treening ujulas, kus päriselt ujutakse ja hüpatakase peakat. Nii et igaühel oma mured.

      Delete
  4. (no ja nagu ikka selgus õpetajaga suheldes, et päris elu on palju lõbusam ja lillelisem kui see, mida lapsed mulle ette kannavad.)

    ReplyDelete
    Replies
    1. mispidi siis? ei peagi kohe hindele jooksma? või ikka õpetatakse ujumist natuke?

      Delete
    2. Ujumine - mingid ujukid on jõmpsikatel peal või ümber, nii et ei upu.

      Jooks - no kuidagi leebem on see värk ja hindamine ja suhtumine. Andsin kirja lapsele lugeda ja see järeldas "laheeee".

      Delete
  5. Meil jäi järgmiseks esmaspäevaks kehalise koduseks tööks "Pendelteatejooksu teatevahetus". Kuna ma jätkuvalt kardan kehalise õpetajat, pidi Ruudi mulle seda õpetama :D Maastikule harjutama vist ikka ei lähe. Või ma ei, peaks äkki?

    ReplyDelete
  6. A kuidas teil rivisammu drill edeneb? Leidsin eile riiklikust õppekavast:
    "Rivi- ja korraharjutused. Rivistumine viirgu ja kolonni, harvenemine ja koondumine, tervitamine, loendamine, pöörded paigal, kujundliikumised"

    See on Vabariigi Valitsuse määrus, kohustuslik värk. Loodan, et harjutate hoolega ja saate hea hinde :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma teadsin, et ühel päeval ma kahetsen, et kaks last järjest ei saanud. Nüüd on see käes, sest kuidas ma kahekesi kujundeid moodustame?!?

      Delete
    2. 1) Loe perekooli. Ujumistrenni lapsed saavad algõpetusest vabastuse.

      2) Loe mu facebooki.
      A ma mugavuse mõttes tsiteerin:
      Mul on kaks last samas koolis.
      Neil on samal päeval spordipäev.
      Samal ajal.
      Linna eri otstes.
      (headbang)

      Delete
    3. Tõesti. Mul on tunne, mõnikord, et koolides töötab ka normaalseid inimesi. Sinu blogi lugedes (ja koolipreilit ja mõnda veel) näiteks. Aga siis tuleb mu laps. Kes ütleb, et neil kästi õpikutele kiled peale panna. Jah, neile õpikutele, millel paberid juba ON ümber. Ma ei suutnud leida kahte samas formaadis õpikut. Mis kiled? Jne.

      Nii wtf-rohket aega kui septembrikuu lapsevanem elus lihtsalt pole.

      Delete
  7. Said lapse ujumisest ära?

    Mul täna käes värske kinnitus teadmisele, et õpetajaga isiklikult suhtlemine lahendab kõik probleemid. Või no vähemalt need, mida kool lahendada saab.

    ReplyDelete
  8. Ta tegelikult ise ei taha ära tulla, sest ta jumaldab ujulat. Ja lootus on, et äkki lubatakse varsti hüppeid ka teha (mis sellest, kui neid isegi kätistega tehakse). Ma loooodan, et nende instruktor on ka piisavalt pädev, et kui asi ujumiseks läheb, siis juhendab poissi, kuidas ökonoomsemalt ujuda. Minu meelest on tal praegu rohkem jõuujumine kui midagi muud :D Põhitrennis on see hea (see jõu osa), sest ta on ju vibutaja, mis noh...eeldabki jõudu.

    Üldiselt mulle tundub, et ta on nagu leppinud sellega, et koolis kohati lihtsalt tuleb olla. Ja teha neid asju, mida sa juba oskad.

    Samas iseenesest mu kulmud küll korra tõusid kuklasse, kui R. rääkis, et tal läks esimeses tunnis meelest ära, et torust tuleb kinni hoida ja ta sai selle peale pahandada. Et siis "Sina seal, siniste ujumispükstega, ei tohi ujuda, me siin alles ÕPIME, kuidas ujuda!"?

    Õpetajatega suhtlemine on minu meelest suurepärane moodus probleeme või siis lihtsalt küsimusi lahendada. Vähemalt mulle endale väga meeldib, kui lapsevanemad otse küsivad, mis värk on. Mul on küll suured lapsed, kelle eest vanemad eriti tihti midagi ei küsi, aga kui on ette tulnud, on see minu meelest meile kõigile meeldiv kogemus olnud. Vähemalt pole ma ei kuulnud ega tajunud, et asi oleks edaspidi veel muret tekitanud.

    ReplyDelete