Seksuaalkasvatus

Näitasin täna poisile ajalehest seda "Kumm on seks" plakatit, millel kaks noormeest üksteise embuses on. Näitasin sellepärast, et kõrval oli artikkel, mis pajatas, et see pilt on väga palju pahameelt tekitanud inimestes, eriti just selle pärast, et koos lapsega on seda ebamugav vaadata. Ma ei olnud kuidagi üldse sattunud neid diskussioone lugema.

Palusin poisil kirjeldada, mida ta näeb. Ega ta midagi eripärast ei märganud - kaks meest kallistavad, hakkavad vist kohe musitama.

"Kas see on okei?" küsin mina. Poiss kehitab õlgu: "Nojah." "Aga kui mees ja naine kallistaks ja hakkaks kohe musitama. Kas see oleks sama okei või rohkem okei?" "Sama okei, lihtsalt tavalisem."

Sealt edasi läks meie vestlus normaalsuse, ebanormaalsuse ja paranormaalsuse peale üle.

Mõnda aega hiljem nägime bussipeatuses sama kampaania teist plakatit, kus ei olnud mehi. Poiss ei suutnud mõista, kuidas saab kaks nii erinevat plakatit tähendada ühesuguseid asju.

Selgitasin siis, et tegelikult pole see kampaania sellest, et mehed võivad koos elada, vaid sellest, et kondoomi peab kasutama.

Sellele järgnes mingi kümme sekundit vaikust, kuni mina enam vastu ei pidanud: "Sa ei küsigi, mis on kondoom?"

Poiss (natuke kohmetult): "Ei..."

"Sa tead siis, mis see on?"

"Mhmmh."

"Ja sa ei taha sellest minuga rääkida?"

"Mkmm."

Ja hommikul, kui poomist mängisime, aga kumbki teist üles puua ei saanud, lõpetas poiss poodu vaba joonistusega. Juuksed, naeratav nägu. Ja teatab ise asjalikult: "See on mees." Mina vastu: "Mis mõttes, ta on paljas ja sa joonistasid talle noku?" Poiss (õudselt rahulolevalt): "Jepp. Oot, ma joonistan tissid ka." Ja joonistaski.

Teemad on õhus.