Wednesday, June 1, 2016

Akadeemilisusest

Sõna akadeemiline tuli meie perre sel sügisel, kui prl Vaprake gümnaasiumis ebaakadeemiliselt kõva häälega naeris ja selle eest rühmajuhendajalt noomida sai. Sealt edasi viskame ikka teinekord nalja üksteise pihta. Nii käitumise kui ka riietuse osas. Aga praeguse kuumalainega seoses on asi naljast juba kaugemale läinud.

Ma olen riietumisse üldiselt pigem leebelt suhtunud, aga enda arvates millegi vastu väga hullusti eksinud ka pole. Asi võib muidugi olla selles, et ma ei tea reegleid, seega ei tea ma ka seda, kui nende järgi ei riietu :D Kuumalaine alguses siiberdasin tööl suvistes plätudes ja prl Vaprake leidis kohe põhjust akadeemilisusele viidata. Mõtlesin järele ja edaspidi olen toekamaid jalanõusid kandnud. Mitte et ma otseselt kardaksin ebaakadeemiline välja näha, aga noh, lihtsalt...

Palju suurem probleem on Ruudiga. Ka tema jaoks on praegu kuumalaine. Ja ma olen korduvalt soovitanud tal hommikul lühikesed püksid jalga panna. Kusjuures mitte lörtse värvilisi pükse, vaid ikka selliseid viisakaid ja põlvi katvaid. Aga ei. Koolis ei tohi lühikeste pükstega käia ja mingeid erandeid selles reeglis pole. Samal ajal vaatan gümnapoisse nende karvaste jalgadega ja minu jaoks pole selles midagi häirivat. Normaalsed tugevamast riidest ühevärvilised püksid, mitte midagi pole häda. Pigem on mõnikord pilk peale jäänud tüdrukute pükstele, mis kohati püksikute mõõtu on. Samas arvestades asjaoluga, et meil on hetkel klassides ligi 30 kraadi sooja, pole siingi midagi väga laita. Aga jah, Ruudi lühkaritega kooli ei lähe, sest klassijuhataja kunagi ütles, et nendega koolis ei käida. Ja see tähendab, et ei käidagi.

Nüüd lugesin perekoolist, et pidulikel juhtudel peaks koolilapsed kandma viigipükse. Ruudil on viigipüksid isegi olnud. Kunagi. 1. klassi 1. septembriks valmistumisel igatahes ei tulnud ma selle pealegi, et peaks ostma. Nii alustaski Ruudi oma kooliteed rohelistes velvetites koos šampanjakarva tikitud pluusiga, sest tema ema ei tulnud selle pealegi, et akadeemilises maailmas kantakse pidulikel päevadel ülikonda. Või vähemalt viigipükse koos valge triiksärgiga.

Praegu mõtisklen, kas pärismaailma pärisinimesed vaatasidki teda pilguga, et on alles perekond, pole lapsele pidulikke riideidki selga pannud. Mitte et ka see mind ülemäära erutaks, lihtsalt praeguste lühikesi-pükse-koolis-ei-kanta arutelude valguses on kuidagi mõtetes.

Muidu on mul sel õppeaastal vaja veel kuus tundi klassi ees seista, siis veel arvestused, eksam ja saabki hakata joont alla tõmbama. Suurepärane :D

23 comments:

  1. Oot, kooli reeglites on kirjas, et poisid ei või käia lühikeste pükstega, aga tüdrukud võivad? See on sooline diskrimineerimine ju, imegu muna. Esitad ametlikus toonis järelepärimise, kuidas nad kommenteerivad sellist punkti olukorras, kus naiste ja meeste vaheline ebavõrdsus ja võrdsetele alustele tugineva hariduse olulisus igapäevaselt ajakirjanduses teemaks on.

    ReplyDelete
    Replies
    1. (Ma igaks juhuks märgin ära, et postituses on kaks erinevat kooli, üks Ruudi oma, teine minu.)

      Aga ei, kooli reeglites sellist punkti pole (ei poiste ega tüdrukute kohta), on vaid klassijuhataja, kelle sõnu kohati väga usutakse. Ja võrdsus on olemas - ka tüdrukud ei tohi (Ruudi koolis) lühkareid kanda. Isegi seelikute all peavad retuuse kandma (ma viimase osas pead küll ei anna, aga poisi sõnul nii on).

      Delete
  2. Hahaaa, Rents, hah!!! Mul on laua peal (füüsiliselt) akadeemilise soolise võrdõiguslikkuse blogipostituse mustand, õhtul saad!

    ReplyDelete
  3. Ma lahendaksin selle probleemi, saates poja kooli väga lõhkiste põlvedega teksades.
    SEDA probleemi meil pole, aga see, et kooli ei tohi minna dressipükstega, eelistatavad on kuitahes katkised teksad, tuli ette ja on katkised teksad loosis, on.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Oi, minu oma käis vahepeal rebitud põlvedega teksades, sest minu meelest on need toredad. Ma jälle isegi ei mõelnud, et äkki ka see pole akadeemiline.

      Delete
    2. Kusjuures, kui ma järele mõtlen, siis dressipükstes poisse olen ma Ruudi koolis näinud. Mitte kehalises.

      Ma hakkan segadusse sattuma :D

      Delete
  4. Poisslapsele ülikonna või viigipükste ostmine, mida kantaks vaid paar korda aastas on kahtlemata rahalise väljaminekuna küsitav. Samas on kaasaegne ülikond olnud meeste garderoobis olulisel kohal üle sajandi ja ilmselt jääb veel vähemalt sajaks aastaks just pidulikemate hetkede tarvis. Et Sa ei peaks tulevikus häbenema seda telepilti, kus Su poeg on suures plaanis presidendi vastuvõtul, ülikond esimest korda elus seljas, tuleks siiski hakata varakult harjutama :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma ausalt isegi ei mõelnud selle peale, et ülikonda osta. Selle asemel sai teistsugune komplekt, mida ta aasta läbi pidulikel puhkudel (ehk siis sama harva kui ülikonda) kandis. Aga see on õige tähelepanek, et harjutamise mõttes võiks ju olla (kuigi kui Ruudi peaks teleekraanile sattuma, siis vähemalt praeguse suhtumise järgi võiks eeldada, et me näeksime pilti sellest, kuidas ta lükkab ümber kaamera, mis julges teda filmida. Ta keeldub võistlustelegi minemast, sest "äkki võidab ja siis tehakse pilti ja pannakse ajalehte").

      Minu arust lihtsalt pole väikesed ülikondades inimesed üldsegi ilusad vaadata.

      Delete
  5. lasteaiaealised ülikondadesse surutud poisid, kes veel pahandada ka saavad, et piisavalt akadeemiliselt ei käitu...see on kurb lihtsalt. mul suurem on 14, ja tal pole ka veel ülikonda olnud. ma miskipärast arvan, et enne põhikooli lõpuaktust ei tule ka. viisakam püks + triiksärk on siiamaani asja ära ajanud. koolis lühikeste pükstega käib küll, ühel aastal kuumalaine ajal isegi direktori vastuvõtul (aga olid ka kenamad püksid :D).
    tüdrukud näevad kohati ikka palju kentsakamad välja, 11-aastane üritab ka vahel öösärk+retuusid kombinatsioonis kodust väljuda. aga neil siiski eelmise klassijuhataja nelja-aastane selgitustöö on paljuski vilja kandnud ja võrreldes nt paralleelklassiga pole väga vigagi.
    ps ebaakadeemilise naermise pärast keelas prof Harro mul neurokeemia loengute külastamise. eksamile õnneks siiski lubas. ma ei teagi, kes pärast paremini naeris :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma käisin gümnas näiteringis ja ühel korral käskis juhendaja mul ja mu sõbrannal ühes tükis teha "oma jõledat naeru". Kusjuures ma ei mäleta, mis lugu see üldse oli ja kas see ka üldse lavaküpseks sai.

      Nii et ma ise olen kah sellise... ebaakadeemilise naeruga :D

      Delete
  6. Kirjanditest. CNN kirjutas eile Hiina riigieksamitest (jubedad; ma sain 9 küsimuse kohta 1 õige vastuse) ja muuseas ka kirjanditest. Võrdle meiega:
    http://edition.cnn.com/2015/06/08/asia/china-gaokao-national-exams/

    ReplyDelete
    Replies
    1. Sa tegid seda testi? http://edition.cnn.com/2016/06/07/asia/gaokao-quiz/index.html

      Mis Sul õige oli? :D

      Muidu kirjandi teemad on ... huvitavad. Ma küll ei kujuta ette, kuidas neil 700-800 sõna kirjutada.

      Delete
    2. mul läks kaheksast neli pihta, aga üks (mat. ülesanne) ei loe, sest selle panin ma huupi. nii et päris ausalt läks kolm kaheksast. matemaatika-füüsika koha pealt on mul piinlik, teadusliku kommunismi tüüpi küsimuste valestivastamise pärast aga mitte. ja geograafiaküsimus (see laevasõidu oma) oli nii ja naa - kõhklesin kahe variandi vahel, panin mööda, aga oletatavasti teaks ma seda sealkandis elades paremini.

      Delete
    3. Laevasõidu õige vastus oli ju geograafiliselt Hiinast sama kaugel kui meist? Aga mul on ka piinlik.

      Delete
    4. Ei ole sama kaugel, tublisti lähemal, ükskõik, kas vaadata linnulennult või mereteid pidi - mereteid pidi tundub see silma järgi vaadates Hiinast tulles lähemal kui Vahemeri meist. ja Vahemere kliimast teaks ma juba tunduvalt rohkem. Linnulennult kah lähemal kui Vahemeri, aga see tegelikult muidugi ei loe.

      Delete
    5. Ma sain patuga pooleks isegi viis õiget (patused olid bioloogia, mille ma huupi pakkusin, sest ma ei saanud sõnadest aru ega viitsinud mõelda, ja matemaatika, kus ma jõudsin nii kaugele, et peaks olema positiivne arv, aga edasi ei jaksanud mõelda).

      Ma jäin muidu mõtlema selle peale, et too kirjanduse (kunstide) küsimus ei olnud väga keeruline, et äkki siis teised küsimused ka polnud tegelikult, lihtsalt meil kõigil on 10+ aastat möödas sellest hetkest, kui viimati nende teemadega kokku puutusime.

      Ja see, et ma geo küsimuse valesti vastasin, ei ole peaaegu üldse piinlik minu jaoks, sest ma tean, et pärast ruumilist mõtlemist on just see mu kõige nõrgem külg.

      Delete
    6. Minu korralikud õiged olid inglise keel, bioloogia ja kirjandus-kunstivoolud. matemaatika oli lahmimisi.

      no ja osa küsimusi langes küll mumst teadusliku kommunismi ja partei ajaloo rubriiki. küsimus ei ole üldteadmistes ega mõtlemises, vaid sa pead teadma, kuidas on ette nähtud.

      Delete
    7. A mis sa selle religiooni ja sotsialismi küsimuse vastuseks mõtlesid? Mu meelest on õige vastus täiega loogiline :D Ja ajaloo küsimus ei tundu ületamatu, lihtsalt mina isiklikult ei tea USAst väga palju, seega ei saanud ka loogiliselt õiget vastust tuletatud, sest ainus, milles ma sain kindel olla, oli see, et monarhiat ei tahetud kaotada :D

      Delete
    8. ma isegi ei mäleta enam, seal oli mitu varianti, mis tundusid mulle peaaegu identsed.

      USA ajaloo küsimus oli jah rohkem üldteadmiste küsimus. ka see oli üks neid, mida oleksin võinud ise paremini teada.

      Delete
  7. Ausalt, ma ka ei saa sellest hullust akadeemilisuse tagaajamisest aru. eriti arvestades, et nende laste töökeskkonnad saavad olema hoopis teistsugused kui tänapäevastel kontorirottidel, kelleks neid üritatatakse nii riietumise kui käitumisega vormida. Mul ei ole mingit probleemi saata laps sooja ilmaga kooli viisakates põlvpükstes. õpetajad on paar korda kobisenud, et miks pole viikareid, aga ma tõesti ei näe põhjust, miks ei saa sama funktsiooni täita mustade teksadega. laps kannab seda, mida ema ostab ning selga läheb.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Vaidlen. Akadeemilisust või formaalset väljanägemist ei nõuta ju iga päev. Kuid laps / noor täiskasvanu peab olema selleks VÕIMELINE, sest MÕNIKORD on seda vaja. Ka "teistsuguse keskkonna" hipidel ja grungedel on mõnikord vaja matusele v presidendi vastuvõtule minna. Või oma lemmikdaamile / härrale meeldimiseks tumedat ülikonda / õhtukleiti kanda.

      Värske näide: ma võin iga päev käia tööl plätu+tsärk stiilis ja kõik on okei. Aga üleeile õhtul saatis ülemus sõnumi, et palun pane homseks ülikond, sest on vaja.

      Delete
    2. Nojah, aga arutlus sai alguse sellest, et esimeses klassis peaks nagu iga päev pigem akadeemiline olema, mitte plätu+t-särk.

      Delete
  8. Minu jaoks on ka (oma) koolis ühtemoodi ilus vaadata nii pintsak+viigipüks noormehi kui ka habe-põlvini-liibuv-teksapüks noormehi. Et siis akadeemilisus on minu jaoks kuskil mujal kui puhtalt ülikonnas.

    ReplyDelete