Miks me üldse Prahas käisime ja muidu nipet-näpet

Paari lausega siis sellest ka, miks me tegelikult üldse Prahas käisime :)

Kõik sai alguse nii umbes kolm aastat tagasi, kui prl Lumivalgeke hakkas gümnaasiumi lõpetama ja otsis kooli, kus edasi õppida. Justnimelt kooli otsis, sest eriala oli tal juba valitud - arhitektuur. Eesti variandid kandis ta kohe maha, sest kuigi meil on võimalus seda ala õppida kahes koolis, on üks selline, kus õpitakse, kuidas majad ilusad välja näevad, ja teine selline, kus õpitakse, kuidas majad koos püsivad. Prl Lumivalgeke tahtis õppida, kuidas kavandada ilusaid maju, mis püsti seisavad. Sestap tuli pilk pöörata kodumaalt kaugemale, aga ega seegi midagi palju ei pakkunud, sest väljaspool Briti saari pole just väga palju ülikoole, mis pakuks võimalust bakalaureuse tasemel inglise keeles arhitektuuri õppida. Õnneks siiski üks oli - Prahas. Nii ta sinna kooli sattuski. Muuseas pidas ta mõnda aega ka BLOGI oma elust, mille baasilt mingil hetkel pidi suisa raamat "Minu Praha" vormuma, aga see viimane jäi ära, kuna ei saanud selgust majja, millistel tingimustel kirjutamine siiski toimuma peaks. See selleks, sest oluline on hoopis see, et sel aastal sai kolm aastat märkamatult mööda ja aeg oli küps lõpuaktuseks. Koondasime väed ja suutsime kokku saada nõnda palju inimesi, et jagasime esikohta ühe lõpetaja külaliste arvu poolest, meid oli kümme. Eelmisel aastal oli ühel lõpetajal olnud 15 külalist, aga meil lihtsalt polnud rohkem (lähi)sugulasi.

Lõpetamine oli väga armas, toimus ühes villas, millel oli suur aed. Ilm oli ilmateatele vaatamata suurepärane, päikeseline ja soe. Lõpetajaid oli kümme ja seega oli aktus ise suhteliselt lühike, mis oli kena, sest miskipärast pidid lõpetajad oma aktusel seisma. Mis oli natukene kohatu, sest meie pere istus suuremalt jaolt esireas ja vähemalt minul oli küll tunne, et peaks püsti tõusma ja kõrgetel kontsadel seisvatele kaunitaridele istet pakkuma. Esirida oli aga ses osas tore, et paistis hästi välja, et me oskasime Gaudeamust kaasa laulda. Kahjuks ma küll kõiki salme enam ei mäleta, õpingutest on liiga pikk aeg möödas, aga midagi ikka tönkasin.

Juba enne aktust avati šampanjad ning pärast diplomite jagamist läks juba päris kultuurseks joomiseks. Mina, kes ma alkoholi tõesti minimaalselt tarbin, olin kella kaheteistkümneks juba toredasti itsitav vanem naisterahvas. Prl Vaprake, kes koos minuga vanemate valvsa pilgu all šampanjat mekkis, itsitas ka. Minu üle :D

Prl Lumivalgekese koolikaaslased olid väga šikid ning rääkisid kõik loomulikult väga ladusalt inglise keeles. Arusaadav, kolm aastat nad ju selles keeles suhtlesidki. Kusjuures prl Lumivalgekes ise on natuke mures, et tema eesti kees pole enam nii tipptasemel, sest tal ei tule kohati õiged eestikeelsed sõnad enam meelde. Minu meelest pole häda midagi, mõned konstruktsioonid on kohati natuke kummalised :D Aga eks ta on ka harjunud kõrgtasemel eesti keelt valdama, ta oli nimelt see inimene, kes sai eesti keele lõpueksamil 90+ punkti (ma enam ei mäleta täpselt) ja arvas, et tegemist oli täieliku läbikukkumisega, sest ainus aktsepteeritav tulemus oleks olnud 100 puntki.

Et siis võrreldes nende lõpuaktustega, kus ma kodumaal käinud olen, oli see aktus oluliselt vabam ja ma ütleks, et ka südamlikum.

Muudest Praha asjadest rääkides ei saa üle ega ümber sellest, et me Kauriga kokku saime. Kusjuures see oli lahe, et mul endal polnud netile juurdepääsu, aga Kauri kommentaar koos telefoninumbriga jõudis sellele vaatamata kenasti minuni, sest ka teistes inimestes tekitas see elevust :) Nüüdsest alates kardan ma Kauri palju vähem :D Ja olen võibolla isegi valmis teiste võõraste inimestega kohtuma, sest tegelikult polnud see üldse nii hirmus.

Ja viimasena veel väike reklaam tšehhi kosmeetikatööstusele. Nimelt mulle kangesti meeldivad Manufaktura asjad. Jõuludeks sain mustsõstralõhanilse šampooni, mis lõhnas niiiiii mõnusasti ja oli niiiii ilusas pakendis. Ja nüüd ise Prahas olles tahtsin kindlasti nende poodi minna, et valida endale ilusaid ja hästilõhnavaid dušikaaslasi. Mustsõstrasari oli kahjuks läbi saanud, aga see-eest oli uus Mojito-sari :) Sealt ostsin kaasa kingituseks lõõgastava jalakreemi, mis turgutab väsinud jalgu ja annab neile hea lõhna :D Endale ostsin viinamarjalõhnalise juuksekreemi. Kõik asjad on nii ilusad.

Jätkuvalt - kõik Prahasse!