Hansategemised ja geniaalne lauamäng

Päris väsitavad päevad on olnud :)

Nagu paljud teisedki, pole ka mina hansapäevadest kunagi väga-väga osa võtnud, nipet-näpet ikka, laadal käinud ja laadasööki söönud. Aga sel aastal oli üritus kordi suurem kui muidu ja seega oli juba lihtsalt linnas ringi jõlkumine põnev, sest rahvast oli nii palju, et rahulikult olla ei saanud, igalt poolt kostis muusikat ja inimesed oli lihtsalt rõõmsate nägudega. Rääkimata sellest, et reede ja laupäev olid ju superilmad ka lisaks. Tänane tuul tõmbas mu tuju mõnevõrra alla.

Aga mida me siis tegime.

Esiteks sõi üks meist meeletus koguses pannkooke. Ma arvan, et me proovisime läbi KÕIK erinevates kohtades pakutud variandid. Neid oli päris palju. Mina ei oska maitse osas kaasa rääkida, aga kõige lapse(vanema)sõbralikumad olid Pannkoogikäru omad, sest need pakiti kokku ja niiviisi ei tilkunud moos pükste peale :)

Teiseks vaatasime üle erinevad kontserdid, eelkõige siis õhtused folgilava omad Svjata Vatra ja Untsakad, aga loomulikult ka avamise ja n-ö vaba lava omad. Ivo Linna soundchecki kuulasime ka, aga kontserti nautisime kodust, kuhu me vahepeal taastuma tulime. Kõige suurema elamuse pakkus küll #KohtumeTammeAll valguse, muusika ja Alliksaarega. See toimus laupäeva öösel ja väga lummav. Öö oli nii soe, rahvas nii armas ja Ruudi sõi jälle pannkooki, sedapuhku maasika toormoosiga.

Kolmandaks kohtusime tuttavatega. Selleks ei pidanud väga palju pingutama, kuigi võib arvata, et päris palju tuttavaid jäi ka kohtamata, sest nad lihtsalt olid teispool rahvamassi. Nagu ka aasta varem umbes samal ajal oli meie kodulinnas taas näha inimest, kes meie teadmist mööda oli idamaades elu nautimas. Just sama ootamatult on aga Eestis tagasi.

Ja neljandaks käisime muidugi laadal, sõime maasikaid šokolaadiga (ma küll hirmutasin Ruudit, et need maasikad on nii suured, päris mutantmaasikad, et need võivad nina otsast kaksata, aga meil siiski õnnestus väljuda laadalt koos ninadega), ahjust tulnud saiakesi ja jõime jääjooki (tõele au andes mina ei joonud) ja otsisime midagi, mida mälestuseks osta. Lõpuks täna jõudis Ruudi otsusele, et tema valib endale ikkagi vibu (sellesama asja, mis tal juba neljapäeval silma jäi), nii et nüüd harjutame kõik Robin Hoodiks olemist, pooltel kordadel kukub küll minu nool potsti jalge ette maha, sest ma unustan vibunöörist lahti lasta :D Aga Ruudil läheb päris hästi.

Minu lemmikostust tuleb eraldi lõik :) Ma nimelt ostsin endale ja Ruudile Korrutus-kalakese mängu, mis on lihtsalt geniaalne :) Me oleme Ruudiga läbi proovinud ja tõesti on tore mäng. Seal tuleb veeretada täringuid, korrutada numbreid, paigutada kalakesed mänguväljale ja lõpuks strateegiat kasutades jõuda selleni, et kalakesed moodustaksid parve. Valikus oli ka erinevaid liitmis-lahutamismänge, aga meil neid enam vaja pole, sest Ruudi arvutab nagunii juba peast. Korrutada ta veel ei oska, aga see ei takista mängimast, sest mängulaud on nõnda üles ehitatud, et mitte oskajad saavad abi. Tõsiselt soovitan seda mängu, see on lapsevanemale ka tore mängida :)

Lasteala tegevused proovisime ka läbi, aga seal midagi väga sellistele tüüpidele polnud. Joonistada-meisterdada Ruudi ei viitsinud, hobust (hr H rõõmuks) pelgas ja miniloomaaed ei pakkunud ka enam pinget (sest karvaseid sigu polnud). A laste seiklusrada oli küll päris hull, seal oli mul endalgi raskusi mõnel kohal :D

Nüüd olen ma füüsiliselt täiesti läbi, aga vaim on puhanud küll. Homseks eksamimaratoniks valmis :)