Aastalõpu kokkuvõte - märts 2014

Tundub, et 2014. aasta märts oli mõnusalt soe kuu. Tegelikult oli vist alates jaanuarist soe, sest Ruudi sa jõuludeks rooliga kelgu, aga sõita sellega ei saanud, sest lund polnud. Muus osas suhteliselt tühi kuu, eks siin oli seos suurenenud töökoormusega. Ma ütlen ikka, et ma ei mõista õpetajaid, kes tahavad koormust 25+ tundi nädalas. Koolid vist maksavad lisatundide eest (kuigi ministeerium on astunud samme, et seda ei oleks), nii et palk kindlasti motiveerib. Aga no mingit elu pole ju selle juures. Või vähemalt minul polnud :D Ma olen ka suhteliselt laisk inimene muidugi.

Märtsi kõige olulisem postitus oli koolihirmu teemal. Täna kristallkuuli postitus suurendab seda hirmu veelgi, kuigi muidu olin ma juba natuke rahulikumaks muutunud. Kusjuures kristallkuuli postituse kommentaarides tuleb jutuks lauamängudes võistlemine, mis tundub mulle nüüd nii veider. Lapsena eelistasin ma ikka võita, aga praegu ei saa ma üldse aru, kuidas saavad suured inimesed mängu üldse tõsiselt võtta, see on ju meelelahutus :D Mis vahet seal on, kes võidab :D Ükskord mängisime mingit strateegiamängu ja mul ei läinud eriti hästi. Ja teate, sõpradel oli minust kahju, nad lohutasid mind ja jagasid nippe. Ma ei saanud üldse aru, miks ma peaks pingutama, selle asemel et rahulikult lõõgastudes mängida nii, nagu parajasti tuleb. Ruudi on aga väga selgelt seda tüüpi, et ta peab võitma. Seepärast ma temaga mängides pingutan, et ta ikka õpiks kaotama, sest ta on täpselt nii nutikas, et lasteaias mängib ta esiteks ainult neid mänge, milles ta on tugev. Ja kuna ta on oma tugevates asjades tõepoolest ka tugev, siis võidabki.