Oli jaanipäev ja üks mees jäi oma silmast ilma.
Staažika õpetajana sain peaaegu kohe aru, et noormees jutustab meile "Kõrboja peremehest".
Tänane hommikupoolik möödus uute pisikeste humanitaaridega tutvudes. Nad on nii nunnud :D Poisid ilusasti triiksärkidega, mõnele oli ema isegi ülikonna selga surunud. Ja nad kõik olid osanud lahendada matemaatikaeksami kurikuulsat lillepeenra ülesannet, suurem osa küll miskipärast siinuse-koosinuse, mitte Pythagorose kaudu. Aga eks see näitab humanitaaridele omast loomingulisust. Ootan juba huviga nendega kohtumist, kuigi meie kokkupuuted saavad põgusad olema. Aga senised aastad siin majas töötades on mind eelkõige humanitaaridega kokku kasvatanud, seega jälgin kõrvalt ikka.
Eksamitulemused tilguvad vaikselt. Siiani ühtki üllatust pole olnud. Seega pole olnud ka ühtki halba üllatust, asi seegi.
No comments:
Post a Comment