Esimene päev

Kolme sõiduvahendi peale sain kokku ka kolm tundi magada. Selliste parajate kolmetunniste vahedega. Ei saa öelda, et praegu väga värske oleks olla, aga parem siiski, kui kartsin.

Lennusõit läks täiesti normaalselt, see tähendab, et õhkutõusmisel kilkasin sisemiselt, laskumisel niutsusin. Õnneks oli valu vaid ühes kõrvas, hea seegi. Frankfurdi lennujaam oli seekord oluliselt suurem. Ja bussipeatuse olid nad palju kaugemale peitnud :D Jätkuvalt mõtlen ja imestan, kuidas mul õnnestus eelmisel korral nii salaja töötajate otseteed kasutada, et ma isegi aru ei saanud, et tegemist on töötajate otseteega.

Igatahes (pärast mõningast virinat, mis oli häiriv ja minu jaoks mõneti üllatav - liigume ju täiskasvanute või peaaegi täiskasvanute seltskonnas, miks pean ma siis kuulma mõttetut jorinat nt selle üle, et tuleb paar sammu jala astuda) jõudsime oma hotelli, mis oli kodulehel väga kaunis. Kohapeal nii kaunis pole :D Näiteks kukkus koridoris üks seinaplaat alla. Tubades ei ole kardinaid ja päevatekid on tõsiselt kulunud. Aga olemas on puhtad käterätid, tasuta wifi ja suurepärane asukoht, nii et ma tegelikult ei pahanda. Lihtsalt naerma ajab, kui hea pildi suutis meie hotell luua endast kodulehe kaudu.

Pärastlõunal käisime külas Euroopa Nõukogus. Paar tundi tagasi tundsin, et ma sain lõpuks aru, mis värk nende parlamentide, liitude ja nõukogudega on. Praegu pole ma enam kindel. Igatahes meie käisime Euroopa Nõukogus, mis on siis pigem filosoofilis-poliitiline organisatsioon :D Meid võttis vastu praegune diplomaat, kes näitas maja, lubas kõnepultide taga istuda ja lihtsate sõnadega ära seletas, mis see EN on. Nagu ma ütlesin, mõnda aega tagasi oli see mul selge. Aaa, seekord sõitsime trammiga. Kui kedagi äkki huvitab, siis trammipilet maksab 1.60 ja neid saab osta peatustes olevastest automaatidest. Aga nad on nõus vastu võtma ainult münte.

Õhtu lõpetasime ühes Itaalia pizzerias pasta carbonaret süües. Vein oli tänasel päeval tabu, sest piisas vaid mõttest, kui meil kõigil oli silme ees pilt endast laua all lääbakil :D Nii nautisin klaaspudelis Coca-Colat ja olin õnnelik.

Strasbourg on ikka väga ilus linn. Mulle kangesti meeldib :)