Kõigepealt tuleks fikseerida see, et meie saime selle, et sööklas ei kasutata enam plasttopse :) Ma olen nii rahul. Tõesti väike asi, aga loob hea tunde.
Teine tore asi viimastest päevadest on see, et prl Luisa Lotta käis külas, mis oli äärmiselt tore. Mina pidasin vastu umbes poole neljani, LL ja hr H jutlesid minu magamise taustal veel poole viieni. Nii see on, kui kohtud inimesega keskmiselt kord kvartalis. Mul on kahju, et mul polnud meeles pilte teha. Ma kujutan ette, et oleks saanud nii mõnegi meeleoluka fotojäädvustuse. Aga eks jääb niisamagi meelde.
Siis võtsin end kokku ja alustasin korralikult kevadhooajaga ning läksin jala tööle. Tähelepanuväärne osa on see, et pidin jõudma esimesse tundi. Muidu ei olekski märkimist väärt ettevõtmine. Tegelikult oleks aeg jalgratas talvekorterist välja ajada ja lasta ta korda teha. Piduriklotsid on läbi ja arvestades mu elukohta, on pidurid väga olulised. Mitte et ma jätkuvalt julgeksin liikluses sõita, nii et kui ma hakkan rattaga tööl käima, kavatsen teha seda ilgema ringiga. Minu elu on siiski olulisem :) Teine asi ratta juures on see, et meie linnas virutati just üks ratas niiviisi ära, et esiratas jäi kenasti alles. Et isegi rattalukk ei mõjunud. Mul on nii ilus veereja ka, et ma pean tast igatepidi pilte tegema, et vajadusel linn ja internet piltidega üle ujutada. Et kui ära varastatakse, oleks kergem jälitama asuda.
Ühed mu sugulased on parajasti Londonis ja lähevad ka Harry Potteri maale. Loodan, et nad toovad sealt kaasa hunniku Bertie Bottsi Every Flavour Beans´e ja Drooble´s´i nätsu :D
keedan ämbritäie kanget kohvi/ poen tagasi voodisse/ lükkan eemale virna/ kohustuslikku kirjandust/ loen ainult miki hiirt ja maajat (Andra Teede)
Ma ei tahaks maha teha head algatust ja mõtet.
ReplyDeleteAga kui palju kulub vett klaaside pesemiseks? Kumb on keskkonna seisukohalt mõistlikum otsus?
Vat ma olen tõesti selle partei pooldaja, kes pigem panustab vana asja taaskasutamisse kui viskab selle ära (ja tekitab sellega vajaduse uue potentsiaalse prügi järele). Klaaside lisamine nõudepesumasinasse, mis nagunii peseb musti taldrikuid, on minu jaoks parem kui prügitünnitäis plasti.
DeleteEks keskkonnahoius on palju vaieldavaid kohti. Lihtsalt minu nägemus maailma lõpust pole mitte see, et meie ressursid saavad otsa, vaid see, et me mattume prügi alla. Kolmas maailm on eelkõige hädas meie meeletust tarbimisest tulenevate probleemidega (ühelt pool odava tööjõu tõttu sinna kolitud tehased, aga sama palju ka just prügist ja selle ebaõigest ladustamisest tekkivad keskkonnaprobleemid).
Eestis ei tohiks olmevee kulutamine eriline keskkonnaprobleem olla - põhiosa meie puhast vett pidi minema hoopis põlevkivienergeetika nahka.
Deleteja kui juba energeetikast rääkida, siis on naftast plastmassi ajamine ikka räme raiskamine, jüsku teda ülearu oleks.
olmeveega võib olla ka nii, et ma saan aeg-ajalt veeonude käest noomida, kui ma neid torusid läbi surkima tellin - et vaja rohkem vett kraanist alla lasta, muidu tuleb pärast umbes torude puhtakslöömiseks palju rohkem vett raisata.
leidsin muidu sellise ajakirjavastuse, mis väidab, et korduvkasutatav nõu ületab juba üsna väheste kasutamiskordade järel ühekordse nõu säästlikkust - eeldusel, et seda pestakse masinas, mitte käsitsi (kuigi ma oletan, et nende ettekujutus käsitsipesust on selline ameerikalik, mitte nagu mul, et "pesen siis, kui enam tõesti sealt juua ei kannata, ja reeglina külma veega" ja et samuti on neil üleüldse majapidamises suurem veekulu kui meil, kasvõi pesupesule), aga et kõige rohkem loeb üldse see, mis sinna tassi sisse pannakse.
ReplyDeleteSiin artiklis on ka graafikuid.
Guardiani artiklis juhitakse aga tähelepanu sellele, et "päris" nõul on keskkonna jaoks eelised ainult siis, kui seda ka päriselt palju kordi kasutatakse.
ja siit blogipostituse lõpust tuli välja, et vahtplastist ühekordsed nõud on "rohelisemad" kui kilekattega papist nõud, aga kliendid kahjuks ei usu.
a umbes igas teises artiklis, mis ma sel teemal leian, öeldakse, et see, kumb on suurem probleem: kas prügi või veekulu, sõltub suuresti sellest, kus te elate.
ReplyDeleteSiin on üks artikkel, kus viidatakse vanale uurimusele, mille järgi klaasnõu oli pärast 15 kasutuskorda ja pesu sama keskkonnakulukas kui 15 plasttopsi. st 15 kasutuskorra järel on klaas plasttopsiga tasa, kui seda nüüd edasi kasutada, on ta säästlikum, sest iga üksik pesu võtab vähem ressurssi kui uue topsi tootmine.
aga seal oli ka täpsustus, et niipea, kui energiatootmine ise on säästlikum, läheb korduvkasutatavate nõude pruukimine veel tasuvamaks (sest korduvkasutatava nõu tegemiseks läheb rohkem energiat kui ühekordse, järelikult sõltub nende tasuvus tootmiskuludest rohkem) - kuigi kui õnnestuks ühekordsete nõude tootmise energiasisend viia nii madalaks, et see oleks väiksem kui ühe klaasi pesemiseks kulub, siis oleks ühekordne nõu energeetiliselt võitja. mis tähendab, et omakorda tuleb mängu pesemise energiatõhusus.
Nodsu, Sa oled täiesti fantastiline! Ma mõtlen tihti, et teeks korralikke (see tähendab siis põhjalikke ja viidetega) postitusi toredatel teemadel, aga nii kui ma otsast minema hakkan, läheb mul tuju üle. Ja Sa viskad lihtalt kommentaariumisse nii mõnusat lugemist. Kui ma teeks seda 100 happy momenti asja, siis üks oleks kindlasti see. Et keegi viitsib ja jaksab.
ReplyDeleteTeema juurde tulles.
Isegi juhul, kui viime energiatootmise säästlikumaks (siin tekib küsimus, kuidas ja kas see tuleb millegi arvelt, aga hüva, teeme ära) ja ühekordsete nõude tootmise kulu keskkonnale muutub väiksemaks, jääb siiski küsimus, mis saab pärast kasutamist. Suuname energiatootmisesse, et toota uusi plasttopse? 100-protsendiliselt ei lähe prügi elektrijaamadesse mitte kuskil. Seega mida rohkem on meil prügisse minevaid "plasttopse", seda rohkem (mahuliselt) neid kuskile vedelema ka jääb.
Ja tegelikult meeldis mulle viidatud blogipostituses lause "Which is to say, today I brought a mug to work. They’re nicer to drink out of anyway."
Energiatootmise säästlikumaks muutudes läheb säästlikumaks ka "päris" nõude tootmine - meenutan, nende tegemiseks kulub rohkem energiat kui ühekorranõude tarvis. Ja ilmselt muutub siis säästlikumaks ka pesu.
ReplyDeleteÜhest neist postitustest jäi silma soovitus, et kui on selge, et pidevalt on mingit kogust nõusid vaja - kas kuskil sööklas või muidu toitlustuses või siis kodus, kus on just parasjagu nõusid enda pruukimiseks, - siis tasub kasutada mitmekorranõusid. Aga kui on üheks või paariks haruldaseks korraks palju nõusid vaja, siis pigem ühekordseid, sest "päris" nõud jääks seejärel jõude seisma ega teeniks oma tootmiskulusid tasa (ja sellised suured ostud stimuleeriks ületootmist). või läheks samamoodi prügiks nagu ühekordsed. st kui nõud kasutatakse ainult üks kord, siis on mõttekas kasutadagi sellist, mis ongi üheks korraks mõeldud.
tõele au andes olen mina küll ka plasttopse korduvalt kasutanud, kui on ilusad topsid ja kohe katki ei lähe.
a kõigis neis artiklites jäi mainimata selline asi, et kui hankida pruugitud nõud, kuskilt vanakraamipoest või "vabadest poodidest" või sugulaste pööningult, siis on muidugi eriti säästlik - nende tootmise jaoks on energia kunagi ammu kulutatud enivei, nüüd on ainus kulu pesukulu.