Aasta 2012 (osa 1)

Mulle meeldivad kokkuvõtted ja refleksioonid. Tagasisided ja analüüsid. Sestap meeldivad mulle tegelikult ka sellised kokkuvõtted mingist ajaperioodist, on need siis kooliaasta ja või minu isiklik aasta. Ja kuna mitte keegi sellist kokkuvõtet minult ei nõua, kirjutan seda ülima mõnuga :D Eriti niiviisi mõnusalt struktureeritult ja puha.

Elumuutvaid sündmuseid
Ilmselgelt neid jagus sellesse aastasse:

• elukohavahetus
• töökohavahetus
• lokkide tegemine

Ma ei olegi päris kindel, milline neist kõige olulisem oli. Inimesed ikka kolivad, ikka vahetatakse asutust, kus töötada, aga see, et inimese sisemine mina saab lõpuks kooskõlla tema välise minaga ... maailmamastaabis tundub see isegi tähtsam. Kuigi ma ei tahaks kindlasti vähendada kolimise ja koolivahetuse tähtsust. 

Reisid

• Jeruusalemma
• Norra
• Hiiumaa

Esimesed olid suhteliselt ootamatud. Jeruusalemm oli muidugi täiesti uskumatu, ja ka reisina äärmiselt super. Mul on isegi kahju, et sellest kõigest suhteliselt vähe jaksasin kirjutada, Surnumere-retk on täiesti märkimata jäänud. Ja see, kuidas Iisraeli piirivalve mu läbi otsis. Norra kohta on vähem teravaid elamusi, kuna see oli ikkagi tööreis, kus lõõgastuseks ja muuks põnevaks väga hetke polnud. Oma silmaga fjordid üle vaadata on muidugi tore, aga keel ikkagi ei kipu painduma sõnadeks: "Olen käinud Norras." Pigem olen seal läbi sõitnud või miskit. Samas reisid on oma olemuselt väga lahedad asjad - lennujaama õhkkond on juba superäge. Ja see, et ma tean, et pean oma saapad enne kontrolli ära võtma on ka tore. Teatav haritus siiski, eksole. 

Panin siia loetellu ka Hiiumaa, kuigi Eesti-siseseid reise vist väga eriliseks ei loeta. Aga see oli väga-väga tore retk, Hiiumaa oli meeletult mõnus ja mu on nendest päevadest just selline hea puhkusemeeleolu meeles. 

Tegevused, mida tegin esimest korda aastal 2012

Neid on tegelikult kindlasti palju rohkem, aga mõningad meeldejäävamad siis

• võõrkeeles eesti keele õpetamine
• filosoofiakursuse andmine
• riigieksamitööde parandamine
• nõustaja juures käimine
• fokstroti ja džaivi tantsimine

Esimesed kolm olid ilmselgelt tööalased väljakutsed. Ma ei teagi, milline neist kõige raskem oli - riigieksamitega kaasnes muidugi kõige suurem vastutuskoorem. Samas oli see äärmiselt põnev, valgustav ja ka üsna tasuv ettevõtmine. Teised kaks on sellised jätkuprojektid, millest ehk järgmisel aastal on rohkem rääkida. Üldises plaanis väga positiivsed projektid. 

Nõustaja juures käimine on nüüd ka jätkuprojekt, aga see esimene kogemus oli ... teataval määral mõtlema panev. Ja ma pole päris kindel, kas ma suudan temaga uuesti kohtudes kogu seda värki tõsiselt võtta. Sest ka ilma nõustamata on olukord oluliselt paremaks läinud ja kui jälle tuleb jutt, et meil on pereelu korrast ära, siis saab sellest jätkuprojektist siiski lõpetatud projekt. 

Tantsimine oli lihtsalt nii naljakas. Esiteks tantsukursus (või mis kursus, kaks korda poolteist tundi pole mingi tantsukursus), kuhu hr Peatoimetaja absoluutselt ilma igasuguste ähvardustega mulle partneriks tuli. Tegelikult ma pidin lihtsalt mainima, et kursused toimuvad, ta ise pakkus välja, et tuleb mulle partneriks. Vist. Teiseks see, et ma tantsuõhtul ei suutnud astuda ühtki sammu peale rumba ja valsi. Tegelikult fokstroti sammu suutsin astuda, ma isegi sain muusika järgi aru, millal algas fokstrott, aga ma ei suutnud saada lahti tundest, et me seisame valepidi ja liigume sellega seoses .... kuidagi vales suunas. Kusjuures siiani olen ma kindel, et me oleks pidanud teistpidi olema :D 

Aastal 2012 loetud raamatud

Minu listi leidis tee 41 raamatut kokku 14 769 leheküljel, mis teeb kolm ja pool raamatut kuus ning 40,4 lehekülge päevas. Seda pole just palju. Samas tuleks siia juurde lisada osa kohustuslikust kirjandusest, mida ma valdan nii piisavalt hästi, et ei hakanud enam lugemisena kirja panema, kuid millest silmadega siiski üle lasin (nt "Meister ja Margarita", Heinsaare novellid, "Libahunt", "Faust" ja kindlasti midagi veel, mis mul kohe ei meenu), ja teiseks päris kõva annus filosoofiaalast kirjandust (ma arvan, et ma ei liialda, kui ma silma järgi oma raamaturiiulit hinnates pakun lehekülgedeks kuskil seitsesada. See pole muidugi rida realt loetud ilukirjandus, sest laias laastus ma tean, mida ülevaated endas sisaldavad).

Samas lugemise mõttes kehv aasta, et mulle ei sattunud teele ühtegi elu muutvat raamatut. Ju oli siis muu elu sel aastal nii põnev, et siin valdkonnas enam ei jaksanud. Ehk uus aasta toob parema tulemuse. 

To be continued...