Üks, kes kõik on...

Täna käis mu isa mul külas. Ja esimest korda kõigi nende aastate jooksul tundsin ma tõelist kurbust selle pärast, et ta teeb nii palju tööd. Ma tõesti ootasin teda, isegi koristasin natuke, tegin kohvi, panin valmis eilse koogi (mida ta nagunii ei tahtnud, sest ta peab dieeti). Ja siis jõudis ta meil olla ainult tunnikese, millest tubli poole võttis ära tööalane telefonikõne :( Ma oleksin heal meelel temaga erinevaid asju arutanud, aga noh...Ta oli ise ka kurb. Too kõne tegi ta ka kurvaks, ma saan täiesti aru. Aga ikkagi. Ja siis need inimesed ütlevad, et ministeeriumis töötavad ainult idioodid ja need, kes muud tööd teha ei viitsi. Kammooon, täna on pühapäeva õhtu ja seesama idioodist laiskvorst ei saanud isegi oma lapselapsega juttu ajada.