Raamat Evelinile ehk kuidas ma lugesin raamatut "Vesi elevantidele"

Tegelikult on pealkirjaga suuremalt jaolt ära öeldud, mis tunded on mul selle raamatu suhtes :D

Ootused olid taas suhteliselt kõrged: lugu noormehest, kes kaotab enne ülikooli lõpetamist vanemad ja igasuguse majandusliku toe, ja kes satub juhuslikult rändtsirkusetruppi, kus ta kohtub igasuguste veidrike ja friikidega ning kus armastus pole lubatud mitte kõikidele, vaid üksnes valitutele. See oli refereering tuvustusest. Lisaks on selle raamatu põhjal tehtud film (mis tegelikult pakub mulle isegi huvi, sest ma loodan, et film on ilus ja värviline, vähemalt võimalik oleks seda nõnda teha).

Reaalsus oli selline, et ma pidin kokku võtma kogu oma tahtejõu, et see raamat lõpuks läbi lugeda. Ma pidin enneast lausa karistama: ma ei tohtinud ühtki teist raamatut enam kätte võtta, enne kui "Elevant" on loetud. Õnneks nihverdasin ennast sellest mööda vabandusega, et ma pean siiski "Sügisballi" uuesti läbi lugema, enne kui klassis sellest rääkima hakkame, sest viimane lugemine oli liiga kaua aega tagasi. See vahepala kosutas mu hinge, nii et sain ikkagi loetud.

Mis mulle siis ei meeldinud:
eisteks see, et kogu lugu on kirjutatud kuidagi pealtvaates, jällegi see probleem, et tegelaste käitumine jääb minu jaoks ebaveenvaks. Raamat ei ole sissevaade, ta pole isegi mitte kõrvaltvaade, vaid just õhkõrnalt pealpool kõike seda, mis toimub. Nagu õhuke kardin jääks lugeja ning loo vahele.
Teiseks see, et tegmist on ikkagi armastuslooga, imalamatsorti variandiga (seepärast siis ka soovitus Evelinile). Ma ei hakka lõppu siinkohal lahkama, aga mulle tõesti ei meeldi sellise lahendusega raamatud. Konteksti järgi oleks olnud loogilisem kuidagi teisiti see asi lõpule viia, sest küsimus, miks oli mõne tegelase käitumine selline, ja miks see järksu muutus, on minu jaoks liiga tugevalt esile kerkivad. Ma lihtsalt ei usu, et armumine muudab käitumismustrit, mis on aastaid inimesel olnud. Lihtsalt ei usu. Jah, korraks küll, aga nii suured sammud, nagu need tol ajal selles raamatus...minu jaoks pole piisavlt põhjendatud.

Elevant oli muidugi lahe. Ja kirjutamisstiil päris armas. Aga uuesti lugeda ei viitsiks.

Rohkem polegi midagi öelda...