"Kuidas abikaasat hulluks ajada" (lühinäidend)

Tegelased:
MEES 30aastane
NAINE 27aastane

Tegevuspaik:
Köök NAISE vanemate juures.

On õhtu, mees ja naine on koos naise vanematega lõpetanud söömise ning naine peseb nõusid. Tuleb MEES.
MEES (rõõmsalt): Ma saan Markoga kokku.
NAINE (pöördub vihaselt nõudele veel lähemale)
MEES (juba väiksema entusiasmiga): Mis on?
NAINE ("väärikalt"): Ei midagi
Vaikus, vaikus, vaikus
MEES (ettevaatlikult): Kas sa tuled ka...?
NAINE (turtsakalt): Mind ei ole ju kutsutud!!!
MEES: Hea küll, ma siis ei lähe!!!
Üritab veel midagi öelda, ei leia õigeid sõnu ja lahkub ruumist. Mõne aja pärast tuleb tagasi.
MEES: Uus plaan, Rait ootab sauna.
Vaikus, vaikus, vaikus
MEES: Kas sa sinna tahad tulla...?
NAINE (jätkuvalt turtsakalt): Kas mind SINNA on siis kutsutud?
MEES ohkab raskelt ega leia sõnu. Vaikus venib pikemaks
NAINE (ikka tõredalt): Kes sinna siis veel tulevad????
MEES (ettevaatlikult, kuid siiski lootusrikkamalt): Rait on kodus. Naist ja lapsi pole. Marko tahab ainut saunast läbi hüpata. Lähme siis...?
Naine mõtleb.
NAINE (täiesti rahulikult): Tead, ma vist ikka ei viitsi täna välja minna, mul on raamat pooleli.

Jahmunud vaikus mehe poolt, mille peale naine ei suuda enam vastu pidada ja purskab naerma.

Ausõna, tegelikult on mul endal ka piinlik, et ma nii tobedalt võin käituda, tõesti nagu turtsakas teismeline. Ainus hea osa on minu juures see, et alates esimesest repliigist kuni naerupahvakuni kulus aega umbes 10 minutit. Seda tunnistab ka Heiko, eriti kui ta meenutab oma sõpra, kelle naine oma abikaasa pool aastat ei vahetanud mitte ühtegi sõna.