tag:blogger.com,1999:blog-5442261682879406270.post3339230862403581545..comments2024-03-04T09:52:28.246+02:00Comments on Üks, kes kõik on...: Hardcore jõulujuttEliisabethttp://www.blogger.com/profile/03923323720128242988noreply@blogger.comBlogger2125tag:blogger.com,1999:blog-5442261682879406270.post-88121056351250551302014-01-25T13:54:29.661+02:002014-01-25T13:54:29.661+02:00Kui (oma) laps räägib surmast, siis on tõesti häst...Kui (oma) laps räägib surmast, siis on tõesti hästi kõhe tunne. Ühelt poolt jah, elu loomulik osa, aga teisalt ... Eliisabethttps://www.blogger.com/profile/03923323720128242988noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-5442261682879406270.post-37677054373187793082014-01-25T13:06:21.036+02:002014-01-25T13:06:21.036+02:00Ükskord, kui ma oma tütrega (kes saab kevadel 5-aa...Ükskord, kui ma oma tütrega (kes saab kevadel 5-aastaseks) autoga sõitsin, siis ta nõudis tungivalt Urmas Alenderi laulu "Kui mind enam ei ole". Talle meeldib see juba ammusest ajast, ma isegi ei tea, miks talle selline veidi depressiivne laul meeldib. Igatahes, kui see läbi sai, siis ta teatas mulle: "Emme, kui ma ära suren, siis sa võid mu asjad endale võtta!"<br />Ja ma tundsin ka end väga häirituna. Miks peaks nii väike laps mõtlema oma surmast, see on kuidagi vale. Muidugi, ma ei ole teinud probleemi temaga surmast rääkimisest, aga seda üleüldises plaanis. Näiteks, kui kass murdis linnu maha, siis ma näitasingi talle seda väikest lindu ja rääkisin, mis juhtus. Seda selleks, et ta võtaks surma elu loomuliku osana ja ei teeks sellest suuremat draamat, sest surm on tahes-tahtmata paratamatu. Aga ma ei osanud oodata, et ta hakkab enda surmale mõtlema, ta on ju alles nii noor ja kõigi eelduste kohaselt peaks tal veel pikk ja põnev elu ees olema...Unknownhttps://www.blogger.com/profile/15130957706084654734noreply@blogger.com